Talv algab

ja vaikselt hakkan minagi jahtima noid ilusaid helbeid.

Segadus, tulemine, olemine ja minemine

Mina, Laud, esemed ja kadu.
Tuul, lumi, vaikus ja laul.
Sõitmine, seisatus, päike ja udu.
Aasta, rutt, meenutus ja nutt.
Hommik, öö, rõõm ja valu.
Vesi, maa, kuumus ja sündimine taas.
Metall, kivi, sinine ja kollane.
Segadus, hingerahu, kaja ja asukoht.
Mõtted, lummus tukkumine ja kõiksus.

Minu ämblik ja tema argimured

Esimeses videos on siis ilusti näha kuidas ämblik enda suure õhtusöögi kallal tegutseb.

https://youtu.be/D3DAFSJc-9s

Teises videos on näha kuidas kärbes rabeleb võrgus seni kuni pääseb sellest. Ämblik aga ei lase veel temast lahti.

https://youtu.be/b-JTfKK14TE

Kolmandas videos tegutseb ämblik juba enda toidu kallal rahulikult.


https://youtu.be/iXOGEEPBWbg 

Katsetan

Kas ikka laanimine sobib fotograafias ka muudesse kohtadesse, kui seda on vaid tänavate pildistamine.

Öös on liikumist

Sai täna Fotoringiga ringi liigutud linnas

Teile head muusikat

Üks laul, üks viis - Tartu muusikapäevad 1986


http://laulmine7klass.blogspot.com.ee/2012/11/uks-laul-uks-viis-tartu-muusikapaevad.html 

On nii ja on naa . . . .

Kuid edasi ma katsetan taas.

Vaikselt alustan

Järgmise aasta projektiga.

Kujundid

Eks selle varjuteatri mängimise jaoks on vaja ka ideed samas aga hetkel mul ei ole seda imelist ideed.

Näha on ka tööprotsessi osad.

Mustlas on minu fotod

Kõigil kel huvi minge uurima minu fotosid mustla raamatukogus .

Algas . . . . .

See asi sedasi, et oli vaja mul jälle katsetada, kuid millega? Teile juba tuttavad asjad sai välja toodud ja hakatud sättima.

Valge valgel

Kõik siin ilmas on muutuv, nii ka mu mõtted ja ideed.

Hetkel sedasi

Karge hommik

Jõin mina toas kohvi ja vahtisin aknast seda roosiõite kobarat, no ei saanud muud teha, kui võtsin aparaadi ja tegin klõpsaka ja siis veel ühe ja pärast seda kobisin kooli.

Nutsakad

Paberinutsakas siin ja nutsakas seal, korvike võtab nad vastuõige pea.

Sulg, see kraabib paberit, kirjutusmasin taob tabelit.

Kirjanik on juba väsind aga kirjastus aina käsib.

Homme on raamat letil aga kirjaniku härra sööb tabletti.

Kuu on möödas ja raamatud otsas mis sa ikka kirjanik kostad.

Nõudlus aina suureneb, kirjastus ütleb „Ole õnnelik, sul parem elu veel ees.“

Autorile

Ta kirjutab raskeid ridu,
Ridu mida suudab mõista vaid tema,
tema, kes on näinud ja kogenud nii palju.
Ta kortsudes on kõik need raskused
ja rõõmud, mured ja võitmised.
Olla sisimas nii tugev, saada üle
kõigest, mis surub teda vastu maad - see on tahe,
see on elujõud, mis peegeldub ta silmis.
Read, mis tulevad raske tööga on justkui
tugeva adra liikumine üle kivise põllu.
Lugeja suudab vaid vaevu aru saada mida
need read tähendavad, neid ridu ei murra keegi.

Pildid

Jooksin täna mööda maailma ringi ja komistasin piltide otsa

Vaikus koos suitsuhaldjatega

Pimedate ööde fotod hakkavad juba päid tõstma.